2. nädal

Posti teel saadetud kirjad on meid saatnud mitmeid sajandeid ja neid saadetakse ka veel siiani. Valdavalt liiguvad posti teel ametlikud kirjad ettevõtete, asutuste poolt ja inimesed saadavad omavahel pigem postkaarte. Aga siiski niikaua kui majade juures on postkastid on võib siiski oodata, et nendesse ka midagi peale reklaami satub: teade, et postkontorisse paki järgi minna või postkaart sõbralt, kes kolm kuud tagasi reisil käis. Mul on siiski hajumuseks ka postkasti kiigata kuigi seal võib olla kuid tühjus enne kui midagi sealt leian. Suhtlus on niisiis liikunud valdavalt teistesse kanalitesse ja olulisemana tooksin välja just emailid.
Emailid on olnud kasutuses meile tuttavas vormis alates 70-ndatest, kuigi teadete saatmine arvutite vahel toimis ka juba 60-ndatel aastatel. Vaatamata sellele, et e-kirjade teel liigub palju rämpsmeili (üle 60%), reklaami kui ka jagatakse viiruseid, on tegemist siiani väga suurt kasutust saava internetiteenusega just tänu oma universaalsusele. Eks kasutavust aitavad hoida ka paremad filtrid, mis aitavad eristada rämpsposti ja ka reklaame.
Emailide peamiseks probleemiks võib pidada manuste lisamise limiiti: Gmailil on see 25 Mb, Outlook/Hotmail 10 Mb. Ja arvesse ei võeta mitte faili enda suurust, vaid kodeeritud faili, mis võib lisada umbes 37% faili suurusele. Seda vaatamata asjaolule, et manuste saatmist reguleeriv protokoll pärineb 1996. aastast. Google on proovinud emaili "kaasajastaga" liites sotsiaalmeedia ja kiirsõnumid, kuid seda mitte väga edukalt.

Mulle tuli meelde, et kunagi kasutasin sellist võimalust nagu teletekst. Seda nii uudistega tutvumiseks aga ka telekava vaatamiseks. See tehnoloogia on pärit 1970. aastatest, Eestis katsetati teleteksti tunduvalt hiljem 1988. aastal. Googeldades asja leidub infot, et ETV külmutas teleteksti algselt 2000. aastal ja 2002. aastal see taastati. ETV lõpetas teleteksti edastamise 2010. aasta 1. juulist. Nende toona tehtud küsitlikust tulenes, et vaid 6% televaatajaist vaatas kord nädalas teleteksti ja neist inimestest kasutas teleteksti kella ja/või kuupäeva vaatamiseks 17%, saatekava vaatamiseks 44%, uudiste lugemiseks 63% ja muul põhjusel 10%. Arvan, et maailmas võib leiduda veel kanaleid, millele teleteksti kaudu edastatakse sisu, kuid see on siiski jäänud ajale jalgu just tänu interneti laialdasele levikule.