Tuesday, March 28, 2017

7. nädal

IT proffidel on kindlasti tööturul uksed valla nii Eestis kui välismaal ja huvitavaid tööpakkumisi võib tulla ka ootamatult ilma neid konkreetselt otsimata. Eelnevalt on vaja aga kellelegi ja kuidagi silma paista.

Paber ülikoolist ei ole kindlasti kohustuslik eeldus selleks, et keegi oleks oma valdkonnas tippspetsialist. Määravaks saab siiski huvi valdkonna vastu ja kui palju ollakse valmis uute teadmiste kogumiseks ja ka nende rakendamiseks vaeva nägema. Siiski paljudel juhtudel võib paber olla vajalik, aga kui juba teadmised ja kogemused on olemas, siis ka paberi „omandamine“ läheb lihtsamalt. Pigem arvan, et ilma inglise keelt oskamata ei ole võimalik IT proffiks saada.

Arvan, et oluline omadus proffil on kindlasti hea kommunikatsioonisoskus ja enda väljendamine. Väga oluline on, et koostöö inimestega, kellega ühise projekti nimel või igapäevaste ülesanne täitmisel vaeva nähakse, sujuks, teine asi on ka koostöö äri poolega. On kuulda olnud küll neid jutte, kus IT ja äri ei oska omavahel suhelda, et IT ei tea kuidas äri käib ja äri ei tea kuidas IT töötab. Eeldan, et IT proff peaks olema suuteline seda kitsaskohta ennetama. See eeldab mõistmist, mis teadmistega on inimesed teisel pool lauda ja ka selle arvestamist (oleneb küll ka sellest, kes ka teisel pool lauda inimesed seda arvestavad). Järjest olulisem on ka valmisolek töötada rahvusvahelises osakonnas aga ka rahvusvahelistes projektides.


Oluline on hoida kätt pulsil oma valdkonnas toimuvaga, olla töökas ning hea distsipliiniga. Üldiselt positiivsed kogemused mingite projektide ja tööde teostamisel avavad mingi hetk ikka järgmisi uksi. Samas sarnaseid asju võib öelda mitte ainult IT-s töötavate inimeste kohta vaid ka kõikide teiste valdkondade kohta.

Tuesday, March 21, 2017

6. nädal

Selle nädala teemaks oli intellektuaalsed õigused ja täpsemalt oli vaja tutvuda Rick Falkvinge ja Christian Engströmi teosest The Case for Copyright Reform teise peatükiga. Nende arvates seadused ja reeglid, mis sätestavad intellektuaalõigusi vajavad kohest reformi. See põhineb tõdemusele, et inimeste õigus privaatsusele peaks olema olulisem kui mistahes ettevõtte õigus teenida kasumit.

Reformi korraldamiseks kajastati teoses ideid, hõlmamaks erinevaid aspekte intellektuaalõigustest. Nõustun mõttega, et 70 aastat alates autori surmast on autoriõiguste kehtivuse kohta liiga pikk periood. Sisuliselt võib see tähendada autoriõigust vähemalt 70 aastat aga väga lihtsalt ka üle 100 aasta. Teosega tegemisega seotud kulud peaksid end märgatavamalt kiiremini ära tasuma. Võrdluseks patentide pikkus on enamasti 20 aastat aga on ka lühema perioodiga patente. Just patentidega võrreldes tundub intellektuaalsete õiguste kehtivusaeg ebamääraselt pikk. Samas, kas need perioodid, mida nemad oma teoses mainisid (kaitse kuni 20 aastat, mis eeldab viit aastat pärast teose loomist andmete registrisse kandmist) on kõige paremad/õigemad, ei oska ma hinnata.

Autoriõiguste omaniku tuvastamisega seotud probleemidest ei ole ma varasemalt lugenud, aga arvan, et registri loomine oleks mõistlik. Esiteks võimaldaks see eristada juhtumid, kus autoriõigusega kaasnevast teose kasutamise tasust on loobutud või juhtumeid, kus seda tasu soovitakse siiski saada. Teiseks võimaldab see kiirelt ja mugavalt tuvastada õiguse omaniku, aidates kokku hoida tuhandeid tunde inimeste tööaega vajaliku info kätte saamiseks, aga ka hilisemaid probleeme seoses autoriõigustega kaetud teoste kasutamisest.

Täpsustust vajaks minu hinnangul ka piir mittekommertsliku ja kommertsliku teose kasutamise vahel. Teoses on jäetud see sellisesse olukorda nagu hetkelgi, et kohtutel on võimalik otsustada. Kuigi näitena oli toodud remixid Youtubes või ka paroodiate tegemine, siis tegelikult on võimalik ka tavaliste videotega lõpuks teenida raha, kui videod saab piiravalt populaarseks.


Kiiresti muutuvas maailmas jäävad seadused ja reeglid paratamatult innovatsioonile jalgu seda pidurdades, kuid probleemide tekkimisel on oluline nendega tegeleda. Vaevalt, et me sooviksime tegelikult teada kui palju inimesi Eestis või Euroopas oleks võimalik tegelikult hetkel kehtivate seaduste alusel kriminaalkorras karistada.

Thursday, March 16, 2017

5. nädal

Selle nädala teema oli võrgusuhtlus ja üks osa sellest Virginia Shea kümme käsku võrgusuhtlemise kohta. Need olid universaalsed mõtted, mida saab kasutada ka igapäeva elu kohta ja võikski ju loota, et kõik inimesed selliste mõtete järgi oma elus juhinduksid. 

Otsustasin keskenduda täpsemalt seitsmendale käsule "Aita piirata sõimusõdu".

Esimene näide, mis mul sellega seoses meelde tuli oli välismaalaste kampaania Tartu söögikoha Pierre vastu, kus jagati negatiivseid hinnanguid. Vastukaaluks sajad eestlased jagasid oma kogemust. Lugesin selle kohta algselt uudist ja imestuse tõttu tutvusin olukorraga aga ka osalistega täpsemalt otse allikast ehk Facebookist

Vale söögi saamine, halb teenindus on minu hinnangul suhteliselt tavalised olukorrad, millega mitmed meist on ühel või teisel moel kokku puutunud. Aga antud juhul sai teema alguse just ühele inimesele vale toidu pakkumisest. Mõõtmed, mis see intsident tekitas oli sadu kordi suurem. Negatiivse kogemuse jagamises ei ole midagi taunitavat vaid see on pigem tervitatav. Küll aga ei tohiks üks arvamus, põhinedes ühel kogemusel, muutuda domineerivaks. Antud olukorras see negatiivsus saavutas mõõtmed (nii inimesed, kes seda jagasid kui ka sisuliselt), mis ei olnud minu hinnangul kuidagi seletatav. 

Seevastu olin ma positiivselt üllatunud, kui nägin kuidas nii paljud inimesed otsustasid vastukaaluks jagada oma positiivset kogemust nimetatud söögikohaga. Arvata võib, et need inimesed, kes olid omandanud nimetatud söögikoha kohta seetõttu negatiivse arvamus, jäid oma seisukohtadele kindlaks. Aga inimestel, kes ei ole veel selle söögikohaga kokku puutunud, on võimalik kujundada oma isiklik arvamus, sest üks negatiivne insitsident ei ole enam domineeriv. 

Samas tundub hirmutav mõte, kuidas üks nii marginaalse tähtsusega sündmus suudab tekitada nii suuri emotsioone ja panna sadu inimesi ühte või teistmoodi käituma. Mitmete ühiskondlikult olulisemata ja kriitilisemata vestluste juures ei ole ma seda näinud.

Friday, March 10, 2017

4. nädal

Selle nädala ülesandeks oli tutvuda Pekka Himmaneni 2004. aasta raportiga, mis esitati Soome Parlamendile. Tegemist on enam kui kümme aastat vana tööga, kuid see on siiani päevakajane ja kirjeldab mitmeid kitsaskohti, mida võimalik Eestisse üle kanda. See tutvustab riigi väljakutseid muutuvas infoühiskonnas. Seda lugedes tekkisid mul mitmed seosed Eesti majanduse ja poliitikaga aga diskussioonidega, mida olen oma sõpradega pidanud ning isiklikult pooldan selles töös kirjeldatud mõtteid. 

Ettevõtetel on oluline roll innovatsiooni soodustamisel, võimaldades töökeskkonda aga ka töötingimusi, milles töötajatel on võimalik innovatsiooni luua. Aga märksa olulisem ja suurem roll selles on riigil.

Esiteks toimub konkurents parimate peade nime. On oluline, et ettevõtlikud ja tegusad noored näeksid oma tulevikku endiselt koduriigis, aga samas oleks töö- ja elukeskkond piisavalt hea, et meelitada juurde spetsialiste teistest riikidest, kelle teadmised ja kogemused oleksid olulise lisandväärtusega. Ning määrav ja otsustav roll selles on just poliitikal. 

Oluliseks eelduseks on nagunii see, et inimõigused, vabadused on tagatud. Raporti tutvustab nende põhimõtete jagamiseks ideed heaoluühiskond 2.0. See on edasiarendus kõikidele teadatuntud põhjamaade heaoluühiskonna mudelist, kus toimib suur ühiskonna rikkuse ümberjagamine. Uue idee järgi soovitatakse keskenduda võrdsete eelduste loomisele, et inimestel oleks võimalik luua endale hea elu, kaitstes ebaõnne eest, aga samas tagades, et inimene peab vaeva nägema, et saavutada hea elu. Ja seejuures ei tuleks just seda saavutust pidurdada.

Samas tuleb mõista, et kõik mida riik pakub vajab ressursse ja need ressursid on vaja kelleltki ära võtma. Lühiajaliselt võib ju rääkida ka laenamisest, aga üldiselt võiks järgida põhimõtet, et praegune põlvkond ei peaks elama tuleviku põlvkondade arvelt (http://www.barrons.com/articles/here-come-100-year-u-s-treasury-bonds-1480749334). Lisaks tuleb arvestada, et ümberjaotamise käigus efektiivsus väheneb. Selle juurde kuulub oluline põhimõte, mida nimetatud töös tutvustati, aga mida tihti kiputakse ära unustama on see, et maksustamine ei tohiks piirata töökohtade loomist ja töö tegemist. 

Just sellist maailmavaadet ja ühiskonda sooviksin ka mina Eestile. Paraku mitmed küsimused võivad nõuda näiliselt inimestele kahjulikke otsuseid ehk poliitikute populaarsusele ebapopulaarseid valikuid, aga see tuleneb vaid muutuste hindamisest lühiajalisest vaatest. Suurema pildi tutvustamine inimestele võib olla selleks väga vajalik.

Thursday, March 2, 2017

3. nädal

Selle nädala postituses soovisin keskenduda Wikipediale, eestipäraselt Vikipeedia. Enda haridustee algusaastatest mäletan kuidas koolitükkide tegemisel kogunesid lauanurka entsüklopeediad või kuidas perekondlikel üritustel oli mõni tuline diskussioon võimalik lõpetada vaid õige ENE või EE köite abil. Viimased kokkupuuted minul endal entsüklopeedia köidetega jäävad mitmete aastate taha ja pigem oli see seotud herbaariumiga. Need raamatud olid selleks piisavalt rasked. Ka perekondlikel istumistel oodatakse nüüd, et nooremad ruttu-ruttu otsiksid netist õige vastuse üles, ei siruta keegi enam kätt raamaturiiuli poole.

Wikipedia on suurepärane näide selle kohta kuidas tasuta (küsitakse küll toetusi ja seda kohati suureneva kriitika saatel) on võimalik pakkuda teenust, mis on küllaltki kvaliteetne ja kõigile vabalt kättesaadav. Iga inimene saab olla info looja.
Vastavalt ühele analüüsile on tegemist maailma populaarsuselt kuuenda veebileheküljega. Sellest analüüsist on näha ka saidi tugevat seost info otsimisega - enam kui 37% liiklusest leheküljele tuleneb erinevatest otsingumootoritest. 
Aastate jooksul on proovitud luua ka mitmeid alternatiive Wikipediale, nii tasuta kui tasulisi, aga seni edutult. Üks neist proovijatest oli näiteks ka Google - Knol. Just tulenevalt tugevast seostest otsingumootoritega ja reklaamitulu teenimisvõimaluse kasutamist peljati, et Knol võib olla üks neist konkurentidest, mis võib alles jääda. Aga nagu teada, siis läks teisiti.
Arvan, et Wikipedia edu seisnebki selles, et on jäädud oma ainukese tegevuse juurde - info jagamine - ja seetõttu on tuhanded inimesed üle maailma nõus sellesse panustama oma aega ja teadmisi vabatahtlikult. Sisu loomiseks Wikipediasse on loodud ka mitmesuguseid auhinnalisi võistlusi - nii rahvusvahelised kui ka riiklikud - kuid valdavalt see on suhteliselt väike osa. Võiks ju korra Wikipedias ette kujutada samasugust reklaamide kuvamist või sisuturundust nagu sotsiaalmeedias või uudisteportaalides, aga kahtlustan, et see vähendaks kõvasti saidi usaldusväärsust. Vaadates enim vaadatud artiklite eelmise aasta statistikat, on näha, et kõige enam oleks sellest võita meelelahutus äris. 
Nagu iga infoallikaga, tuleb osata ka Wikipediasse suhtuda kriitiliselt. Mitmed põhjused, miks Wikipedia on kujunenud nii populaarseks, on ka suurimad probleemide allikad. Just probleeme kvaliteedis (ebatäpsus, ebaühtlane kvaliteet, neutraalsuse puudumine jne) hinnatakse suurimateks probleemideks. Aga nagu ma mäletan, siis ka paberentsüklopeedia vahel oli mõnikord lisa paber, kus olid parandused ehk sellise info kogusega on paratamatu, et esineb ka eksimusi. Tuleb osata lisaks Wikipedia artikli lugemisele otsida ning avada ka allikaid, millele viidatakse ja tutvuda ka nende sisuga.