Selle nädala ülesandeks oli tuua välja üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis. Otsustasin hindamisel kasutada Jakob Nielseni kasutatavuse komponente (õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead, rahulolu).
Esimeseks näiteks otsustasin valida Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje. Minu jaoks oli algselt harjumatu otsida infot, mille asukoht varasemalt (vana kujundus) nii täpselt teada oli ja isiklikult ei ole sellega ära harjunudki. Esiteks ei tundu kõige mugavam, et otsing on lehekülgede lõpus. Eelistaksin isiklikult kui vastavasisuline ikoon või lahter oleks veebileheküljel asetatud päisesse. Võib-olla kasutaksin siis üldse asutuse otsingut Google otsingu asemel. Seega struktuuri abil infot enam Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt ei otsi.
Tuska tekitas algselt ka see, et mitmed lingid läksid katki. Ka need mis olid näiteks teistelt riigiasutuste lehekülgedelt viidatud.
Samas uue koduleheküljega lisandus mugavust info lugemisel erinevates seadmetes ja ka arvutist muutus info lugemine silmadele visuaalselt ilusamakas ja mugavamaks.
Lisaks meeldib mulle väga, et Maksu- ja Tolliamet on suurendanud veebilehekülje funktsionaalsust nii avaldatava info kui ka taotluste esitamise näol.
Negatiivsed näited kasutatavusega on seotud valdavalt ajakohastamata süsteemidega ja kus arendusse ei ole võimalik nii palju raha paigutada. Eriti panevad mind kulmu tõstma kõikvõimalikud riiklike asutuste iganenud e-keskkonnad. Koduleheküljed võivad veel olla viisakad, kuid sisselogides võib pilt olla teine. Seda ka näiteks eelpoolt toodud Maksu- ja Tolliameti koduleheküljega, mis on disainilt väga iganenud. Näiteks on päises suurelt märgitud Eurokalkulaator. Eurole üleminekust on möödas kuus aastat, äkki ei peaks see olema nii domineeriv.
Üldiselt ei meeldi mulle, et info on killustatud kõikvõimalike ametite, ministeeriumide kodulehtede vahel. Esiteks jääb tihti mulje, et mingi spetsiifilisem info on ühes kohas poolik ja seda vaja täpsemalt teisest kohast edasi lugeda. Samas on kõik veebileheküljed erineva ülesehitusega ja disainiga. Erinevate veebilehekülgede meeldejäävus millega nii tihedal kokku ei puutu on seetõttu väiksem ja sisuliselt on neid vaja pea iga kord uuesti õppida.
Lisaks on igal ametil oma keskkond, kus toimetada. Need näevad ja on ka kasutajasõbralikkuse poolest vähemalt tunduvalt mugavamad kui näiteks www.eesti.ee, aga äkki peaks tulevik olema suunatud integreerituma e-riigi poole.
Kõige lihtsamaks näiteks, mida annaks struktuursemalt hallata oleks kasutajaõiguste haldamine, jagamise. Kui tegemist on ettevõtte juhatuse liikmega, siis on võimalik kõikide ametite e-keskkondadesse mugavalt sisse logida. Küll aga ei ole mugav õiguste edasi delegeerimine, et kellelgi teisel oleks näiteks võimalik ettevõtte eest andmeid esitada. Osade ametiasutuste ja teenuste kasutamise õigusi on võimalik mugavalt teha www.eesti.ee portaali kaudu (näiteks Haigekassa, Sotsiaakindlustusamet osaliselt). Samas on hunnik ametiasutusi (näiteks Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Töötukassa), mille õiguste haldamine käib ainult läbi vastava e-keskkonna. See tähendab kõikidele nendele lehekülgedele eraldi sisse logimist ning sisuliselt on vaja dubleerida infot isikukoodi ja kuupäevade sisestamise näol. Õiguste lõpetamisel on vaja jällegi kõikidesse keskkondadesse sisse logida ja teha volituste lõpetamine. Seeläbi kannatab tõhusus ja suureneb vigade arv kui ühte keskkonda unustatakse sisse logida. Mitmete keskkondade kasutamise läbi kahaneb ka rahulolu.
