13. nädal

Selle nädala teema keskendus andmeturvele ja oli vaja valida üks IT-turvarisk ning analüüsida selle maandamist. Otsustasin valida sellise teema nagu pettused. Eeldan, et kõikide postkasti on ühel või teisel ajahetkel sattunud mõni teemakohane Nigeeria kiri. Kuna nendest on olnud palju juttu meedias, siis kohati tunnevad inimesed need kirjad on laia leviku tõttu ära. Seetõttu toimub pidev "arendus" uute pettuse skeemide välja mõtlemisel.

Olen see aasta lugenud mitmest erinevast pettusest: tagatiseta laenud, Tesla aktsiad , valearved. Iga kord olen imestanud ühtepidi inimeste lihtsameelsuse üle ja teisalt mõelnud, et hea, et eesti keele rääkijaid siin maailmas nii vähe on. Samas üks Äripäeva ariklis toodud näide (olemasoleva meilivestluse kaaperdamine) näitas, et oluline on ka oma arvutisüsteemi turvalisuse eest hoolt kanda.

Otsutasingi seetõttu keskenduda täpsemalt libaarvete näitele, sest summad, millest selle kaudu ilma on jäädud on suuremad. Üks põhjus on selleks kindlasi see, et ettevõtetel on enam rahalisi vahendeid kui eraisikutel ja aktiivne suhtlemine välispartneritega.

Tehnoloogia

Siia alla käivad kõik tehnoloogilised lahendused, mis aitavad ennetada arvuti pahavaraga nakatumist. Näiteks tulemüürid, viirustetõrje, piirangud töötajatele rakenduste allalaadimisel, usaldusväärne tarkvara, usaldusväärsed serveri teenuse pakkujad, tugevate paroolide seadmise kohustus, paroolide uuendamise kohustus,

Koolitus

Töötajate teavustamine erinevatest riskidest ja skeemidest, et nad oskaksid neid märgata. 

Töötajate informeerimine ettevõtte sisekorrast, protsessidest + nende muudatustest

Reeglid

Ettevõtte sisekorra reeglid, mis käsitlevad arvetel oleva teenuse/kauba tellimise kinnitamist, maksmisprotsessid. Lähtuda nelja-silma printsiibist. 

Protsessi loomine, et mis teha ja kellele teada anda kui on kahtlustus, et arvuti on pahavaraga nakatanud.

12. nädal

Tehnoloogilised lahendused, mis muudavad meie elu lihtsamaks ja mugavamaks ümbritsevad meid igal sammul. Seetõttu pole imestada, et elu kolib internetti - see on mugav. Kas aga kõikidele inimestele on see sama mugav ja lihtne, selle peale mõeldakse harvem.

Selle nädala teema keskendus lahendustele, mis aitavad puuetega inimestel kasutada mitmeid tänapäeva tehnoloogilisi lahendusi. Osadest nendest lahendustest olen näinud teleekraanilt kas siis filmidest või inimeste igapäeva elu kajastavatest saadetest, kuid teadmised nende kohta on siiski kesised.

Otsustasin tutvuda täpsemalt sellise vahendiga nagu punktkirjakuvar (braille display), sest ei olnud selle kohta varem kuulnud. Tegemist on seadmega, mis võimaldab punktkirja esitada dünaamiliselt. On olemas erineva suursega monitore, mis sobivad nii telefonidele kui arvutitele. Riistvara tõlgendab teksti punktkirjas ja vastavalt sellele liigutatakse nõelu.

Esmalt otsustasin tutvuda ka nende toodete hindadega. Sattusin leheküljele, kus nende hinnad algasid 2200 dollarist ja lõppes 7985 dollariga. Need olid küll erineva suurusega monitorid, kuid siiski ehmatasin neid hindu vaadates. Eeldasin, et sellised seadmed on kallid, aga ei osanud arvata, et need nii palju maksavad, sest tehnoloogia ei tundu just kõige keerukam.

Tean, et Eestis on võimalik puuetega inimestel tehnilisi abivahendeid soetada soodustingimusel, mistõttu lootsin, et Eesti kohta leiab ka täpsemat infot. Mobiiltelfonidele suunatud punktkirjakuvar, millel on 8-punktiline klaviatuur, juhtimisnupud ning mida võimalik ühildada USB ja bluetooth-i abil, täishind on 1400 eurot ja soodushind 140 eurot.

Arvutite juures kasutamiseks mõeldud punktkirja kuvarid on suuremad ja seega ka kallimad. Kõige kallima toote täishind oli ühel saidil 7740 eurot, ning soodushinnaga 6480 eurot. Jah, odavamaks lahenduseks pimedatele on kindlasti kõikvõimalikud kõne süntesaatorid. Aga puntkirjamonitor on hädavajalik neile, kes on pimedad ja kurdid, mistõttu lootsin, et tuleviku lahendused oleksid kättesaadavamad.

Punktkirjakuvariga tutvudes jõudsin välja ka tooteni, mis võib nimetada punktkirja tahvelarvutiks. Kuigi kontseptsiooniliselt ei ole Braille e-lugerid midagi uut, sest nendest on pikalt räägitud, siis tundub, et kõige lähemale millegi reaalsele tootmisele on jõudnud BLITAB. 

Ühes intervjuus leidsin infot, et plaanitakse toodet müüma hakata selle aasta suvel ja seda hinnaga 500 dollarit. Võrreldes erinevate punktkirjamonitoride hinnaga tundub see palju kättesaadavam ning lisaks on võimalik lugeda enam kui vaid üks rida haaval. Kuigi tehnoloogiast selle taga ei soovita väga veel rääkida, siis hinnatakse, et sellised seadmed võivad suurendada pimedate hulka, kes kasutavad Braille kirja.

11. nädal

Selle nädala ülesandeks oli tuua välja üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis. Otsustasin hindamisel kasutada Jakob Nielseni kasutatavuse komponente (õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead, rahulolu).

Esimeseks näiteks otsustasin valida Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje. Minu jaoks oli algselt harjumatu otsida infot, mille asukoht varasemalt (vana kujundus) nii täpselt teada oli ja isiklikult ei ole sellega ära harjunudki. Esiteks ei tundu kõige mugavam, et otsing on lehekülgede lõpus. Eelistaksin isiklikult kui vastavasisuline ikoon või lahter oleks veebileheküljel asetatud päisesse. Võib-olla kasutaksin siis üldse asutuse otsingut Google otsingu asemel. Seega struktuuri abil infot enam Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt ei otsi. 

Tuska tekitas algselt ka see, et mitmed lingid läksid katki. Ka need mis olid näiteks teistelt riigiasutuste lehekülgedelt viidatud. 

Samas uue koduleheküljega lisandus mugavust info lugemisel erinevates seadmetes ja ka arvutist muutus info lugemine silmadele visuaalselt ilusamakas ja mugavamaks. 

Lisaks meeldib mulle väga, et Maksu- ja Tolliamet on suurendanud veebilehekülje funktsionaalsust nii avaldatava info kui ka taotluste esitamise näol.

Negatiivsed näited kasutatavusega on seotud valdavalt ajakohastamata süsteemidega ja kus arendusse ei ole võimalik nii palju raha paigutada. Eriti panevad mind kulmu tõstma kõikvõimalikud riiklike asutuste iganenud e-keskkonnad. Koduleheküljed võivad veel olla viisakad, kuid sisselogides võib pilt olla teine. Seda ka näiteks eelpoolt toodud Maksu- ja Tolliameti koduleheküljega, mis on disainilt väga iganenud. Näiteks on päises suurelt märgitud Eurokalkulaator. Eurole üleminekust on möödas kuus aastat, äkki ei peaks see olema nii domineeriv.

Üldiselt ei meeldi mulle, et info on killustatud kõikvõimalike ametite, ministeeriumide kodulehtede vahel. Esiteks jääb tihti mulje, et mingi spetsiifilisem info on ühes kohas poolik ja seda vaja täpsemalt teisest kohast edasi lugeda. Samas on kõik veebileheküljed erineva ülesehitusega ja disainiga. Erinevate veebilehekülgede meeldejäävus millega nii tihedal kokku ei puutu on seetõttu väiksem ja sisuliselt on neid vaja pea iga kord uuesti õppida. 

Lisaks on igal ametil oma keskkond, kus toimetada. Need näevad ja on ka kasutajasõbralikkuse poolest vähemalt tunduvalt mugavamad kui näiteks www.eesti.ee, aga äkki peaks tulevik olema suunatud integreerituma e-riigi poole. 

Kõige lihtsamaks näiteks, mida annaks struktuursemalt hallata oleks kasutajaõiguste haldamine, jagamise. Kui tegemist on ettevõtte juhatuse liikmega, siis on võimalik kõikide ametite e-keskkondadesse mugavalt sisse logida. Küll aga ei ole mugav õiguste edasi delegeerimine, et kellelgi teisel oleks näiteks võimalik ettevõtte eest andmeid esitada. Osade ametiasutuste ja teenuste kasutamise õigusi on võimalik mugavalt teha www.eesti.ee portaali kaudu (näiteks Haigekassa, Sotsiaakindlustusamet osaliselt). Samas on hunnik ametiasutusi (näiteks Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Töötukassa), mille õiguste haldamine käib ainult läbi vastava e-keskkonna. See tähendab kõikidele nendele lehekülgedele eraldi sisse logimist ning sisuliselt on vaja dubleerida infot isikukoodi ja kuupäevade sisestamise näol. Õiguste lõpetamisel on vaja jällegi kõikidesse keskkondadesse sisse logida ja teha volituste lõpetamine. Seeläbi kannatab tõhusus ja suureneb vigade arv kui ühte keskkonda unustatakse sisse logida. Mitmete keskkondade kasutamise läbi kahaneb ka rahulolu.

10. nädal

Freemiumi näidetena tuli mulle meelde sellised tuntud tooted nagu Dropbox, Google Drive, Skype, SoundCloud, Spotify. Täpsemalt keskendungi Spotify näitele.

Spotify esimene rakendus avati 2008. aastal. Oma edu aluseks hinnatakse Spotify-s agiilset arenduskultuuri. Kui algselt toimetati scrum mudeli alusel, siis ettevõtte kasvades kui toimus ka meeskondade arvu suurenemine, siis mitmed scrumi põhitõed muutusid koormavateks, mistõttu need muudeti valikulisteks. Otsustati, et agiilne on tähtsam kui scrum ja printsiibid on olulisemad kui tavad, mistõttu Scrum Master nimetati ümber Agile Coach-iks (servant>master). Nende muudatuste alusel loodi Autonomous Squad'id. Tegemist funktsionaalse meeskonnaga vähem kui kaheksa inimest ja terve meeskond vastutav konkreetse lõigu eest ja neil on ka oma meeskonna missioon, mis kooskõlas ettevõtte, toodete ja teiste meeskondade omaga. Autonoomsus meekonnas tähendab seda, et meeskond otsustab mida ja kuidas luua, piiranguteks vaid missioon ja lühiajalised eesmärgid. Autonoomsust hinnatakse töötaja motivatsiooni aluseks ja see võimaldab kiiremat tööd. Meeskondade sihiks on sõnastatud: "Loosely coupled, Tightly aligned squads".

Spotify puhul on võimalik kasutada tasuta teenust, muusika kuulamise näol, aga vahele tuleb kuulata ka reklaame. Mobiilsete seadmete puhul on piiranguid ka lugude valimisele. Tasulise versiooni puhul on võimalik teenust kasutada reklaamivabalt, parema kvaliteediga ning lisaks on võimalik mobiilses seadmes muusikat kuulata interneti ühenduseta. Spotify tasub artistile või plaadifirmale vastavalt sellele kui palju on laulu antud keskkonnas kuulatud. 

Ühe laulu kuulamise eest makstav tasu on ühe allika andmetel 0.00429£. Paljud on hinnanud seda tasu liiga väikeseks, mistõttu on mitmed artistid protesteerinud tasutada muusikajagamise vastu eemaldades oma uued albumid Spotify-st. Spotify on kompromissina pakkunud uute albumite kuulamise võimalust ainult maksvatele klientidele, mistõttu on tasuta ja maksvatel kasutajatel erinev muusika valiku võimalus. 

2010. aastal oli Spotify kahjum 28.5 miljonit eurot, 2015. aastaks suurenes see 173 miljonile eurole. Jah, müügitulu kasvas sellel perioodil 73.9 miljonilt eurolt 1.9 miljardile, sest fookuses oli aktiivne laienemine mitte kasum, aga nõnda pikaajaline kahjumi suurenemine näitab, et Spotify ärimudel võib vajada muutmist. Üks juhatuse liige rääkis, et Spotify võib kasumisse jõuda juba 2017. aastal. Sellised sõnavõtud, suurendavad investorite ootusi kasumi teenimisele, mistõttu järgnevad aastad on olulised Spotify ärimudeli toimimisele. Minu hinnangul Spotify ärimudel, ei ole nõnda väikse teenuste diferentseerimise juures maksvate ja tasuta kasutajate vahel, pikaajaliselt jätkusuutlik. Seda näitab ka kiire pilk statistikale. Tasuta kasutajaid on 2 korda enam kui maksvaid kliente. Võimalik, et on vaja maksvatele klientidele pakkuda suuremaid hüvesid, et suurendada maksvate klientide osakaalu, see võimaldab suurendada ka artistidele makstavaid tasusid.

9. nädal

Selle nädala ülesandeks oli tutvuda tekstiga "Kuidas saada häkkeriks", mille oli kirjutanud Eric Raymond. Selles tutvustatakse võhikule kes on häkker, mis on olulised eeldused, et saada häkkeriks ja millal üldse inimene võiks ennast lõpuks häkkeriks pidada. Tutvustati lühidalt ka häkkeri ja kräkkeri vahet, et laiendada inimeste teadmisi nende eristamiseks.

Tekst tundus minusugusele võhikule lihtsasti hoomatav ja ka loogiline. Nõustusin nii sellega, et oluline on kellegi teise tunnustus inimese tegevusele kui ka põhioskustega, mis häkkerile vajalikud. Samas oli tekst suhteliselt idealistlik ja võib jätta küsimuse, kas kõik häkkerid on ikka nii ideaalsed. Kuna mul oli olemas võrdlusbaasi, millega seda teksti natuke võrrelda, siis see andis sellele küsimusele positiivse varju.

  

Seda teksti lugedes tuli meelde üks dokumentaalfilm, mida Netflixist vaatasin (The Internet's Own Boy: The Story of Aaron Swartz). Film keskendus Aaron Schwarzile, kes vaatamata oma lühikesele eluteele suutis pakkuda lahendusi mitmetele probleemidele, mida tema pidas oluliseks. Wikipedias kasutatkse tema tutvustamisel sõnu computer programmer, entrepreneur, writer, political organizer and Internet hacktivist. Kujutluspilt, mida Raymond oma tekstiga häkkerist lõi, oli väga sarnane Aaroni loole, mistõttu saab öelda, et Aaron oli häkker seda kõige tavalisemas mõistes (probleemide nägemine, mõtlemise, toimetamise vabaduse olulisus, raha kui tasu väheolulisus). Algselt seda dokumentaali vaadates jäi pigem mulje, et Aaron oli väga unikaalne, et selliseid inimesi väga palju ei ole. 

Küll aga oli Aaroni lõpp traagiline, mis näitab kui keeruline võib olla oleviku raamistikus inimeste tegevustele hinnangu andmine, kui eesmärk on võidelda ühiskonna hetke ühiskonna toimimisviiside vastu, sest neid on tegelikult võimalik muuta veel paremaks. Nagu iga muudatusega on neid, kes sellest kaotaksid ja nemad kindlasti soovivad võimalikke muudatusi pidurdada.

8. nädal

Pean tunnistama, et nii palju kui ma IT-juhte tean Eestist või maailmast, siis konkreetselt nende juhtimise viisidega ei ole ma just väga kursis ning tulenevalt vähestest teadmistest selles valdkonnas on minu jaoks IT-juht pigem tehnoloogia ettevõtte tegevjuht. Mõne üksiku artikli lugemine inimese juhtimispõhimõtete kohta, ei pruugi anda piisavat ülevaadet. Lisaks sellele võib tegevjuhtide juhtimisstiil olla mõjutatud ka ettevõtte arengufaasist. 

Mõeldes minu jaoks kõige koloriitsema IT juhi peale tuli mul meelde Steve Jobs. Jah, ühtepidi oli ta arengumootor, kes soovis mitte ainult ajaga kaasas käia vaid olla isegi sellest sammukese ees ning seeläbi ootas ka palju oma alluvatelt. Oma meeskonna komplekteerimisel tegi ta õigeid valikuid - mitmed Apple tippjuhid on olnud ettevõttes väga pikka aega ning oma meeskonnast leidis ta ka endale mantlipärija. Vastukaaluks on teda kirjeldatud kui väga diktaatorlikku ülemust, kes ei soovinudki saavutada konsensust või seda, et kõik teised mõistaksid tema visiooni või plaani. Lisaks kirjeldati tema juhtimist märksõnadega eesmärk pühitseb abinõu.

Tema puhul selline juhtimisviis toimis, sest ta saavutas edu. Apple kasvas väärtuslikuimaks ettevõtteks ja aktsionärid olid rahul. Samas on sellise juhtimisviisiga oht, et esimese suurema ebaõnnestumise tagajärjel võib see kaasa tuua usalduväärsuse kaotuse ja seda ei pruugita andestada. Ka Jobs ju vallandati Applest 1985. aastal.

Teise inimesena valiksin inimese, kes vastandiks Jobsile, keda saaks kirjeldada rohkem sõnadega meeskonna mängija. Mõtlesin, et otsin vastavat vastet Googlest. Ettevõte, mis on mitmeid aastaid valitud ihaldusväärseimaks tööandjaks. Larry Page on hetkel Google emaettevõtte Alphabet tegevjuht. Teda on kirjeldatud: "Larry will be known as a person who is relentless in driving his company to take advantage of the unprecedented opportunities that come from the explosion of tech".

Sarnaselt Jobsiga võib tuua arendumootori märksõna. Küll aga teekond innovatsiooni saavutamiseks on erinev. Larry soovis olla värbamiste juures nii palju kui võimalik ja tänu sellele võib öelda, et tema roll on meeskonna juhtimine ehk tegemist treeneri/juhendaja rolliga.

Need näited näitavad väga selgelt, et ei ole olemas ühte ainuõiget viisi juhtimiseks.

7. nädal

IT proffidel on kindlasti tööturul uksed valla nii Eestis kui välismaal ja huvitavaid tööpakkumisi võib tulla ka ootamatult ilma neid konkreetselt otsimata. Eelnevalt on vaja aga kellelegi ja kuidagi silma paista.

Paber ülikoolist ei ole kindlasti kohustuslik eeldus selleks, et keegi oleks oma valdkonnas tippspetsialist. Määravaks saab siiski huvi valdkonna vastu ja kui palju ollakse valmis uute teadmiste kogumiseks ja ka nende rakendamiseks vaeva nägema. Siiski paljudel juhtudel võib paber olla vajalik, aga kui juba teadmised ja kogemused on olemas, siis ka paberi „omandamine“ läheb lihtsamalt. Pigem arvan, et ilma inglise keelt oskamata ei ole võimalik IT proffiks saada.

Arvan, et oluline omadus proffil on kindlasti hea kommunikatsioonisoskus ja enda väljendamine. Väga oluline on, et koostöö inimestega, kellega ühise projekti nimel või igapäevaste ülesanne täitmisel vaeva nähakse, sujuks, teine asi on ka koostöö äri poolega. On kuulda olnud küll neid jutte, kus IT ja äri ei oska omavahel suhelda, et IT ei tea kuidas äri käib ja äri ei tea kuidas IT töötab. Eeldan, et IT proff peaks olema suuteline seda kitsaskohta ennetama. See eeldab mõistmist, mis teadmistega on inimesed teisel pool lauda ja ka selle arvestamist (oleneb küll ka sellest, kes ka teisel pool lauda inimesed seda arvestavad). Järjest olulisem on ka valmisolek töötada rahvusvahelises osakonnas aga ka rahvusvahelistes projektides.

Oluline on hoida kätt pulsil oma valdkonnas toimuvaga, olla töökas ning hea distsipliiniga. Üldiselt positiivsed kogemused mingite projektide ja tööde teostamisel avavad mingi hetk ikka järgmisi uksi. Samas sarnaseid asju võib öelda mitte ainult IT-s töötavate inimeste kohta vaid ka kõikide teiste valdkondade kohta.