Thursday, April 20, 2017

10. nädal

Freemiumi näidetena tuli mulle meelde sellised tuntud tooted nagu Dropbox, Google Drive, Skype, SoundCloud, Spotify. Täpsemalt keskendungi Spotify näitele.


Spotify esimene rakendus avati 2008. aastal. Oma edu aluseks hinnatakse Spotify-s agiilset arenduskultuuri. Kui algselt toimetati scrum mudeli alusel, siis ettevõtte kasvades kui toimus ka meeskondade arvu suurenemine, siis mitmed scrumi põhitõed muutusid koormavateks, mistõttu need muudeti valikulisteks. Otsustati, et agiilne on tähtsam kui scrum ja printsiibid on olulisemad kui tavad, mistõttu Scrum Master nimetati ümber Agile Coach-iks (servant>master). Nende muudatuste alusel loodi Autonomous Squad'id. Tegemist funktsionaalse meeskonnaga vähem kui kaheksa inimest ja terve meeskond vastutav konkreetse lõigu eest ja neil on ka oma meeskonna missioon, mis kooskõlas ettevõtte, toodete ja teiste meeskondade omaga. Autonoomsus meekonnas tähendab seda, et meeskond otsustab mida ja kuidas luua, piiranguteks vaid missioon ja lühiajalised eesmärgid. Autonoomsust hinnatakse töötaja motivatsiooni aluseks ja see võimaldab kiiremat tööd. Meeskondade sihiks on sõnastatud: "Loosely coupled, Tightly aligned squads".

Spotify puhul on võimalik kasutada tasuta teenust, muusika kuulamise näol, aga vahele tuleb kuulata ka reklaame. Mobiilsete seadmete puhul on piiranguid ka lugude valimisele. Tasulise versiooni puhul on võimalik teenust kasutada reklaamivabalt, parema kvaliteediga ning lisaks on võimalik mobiilses seadmes muusikat kuulata interneti ühenduseta. Spotify tasub artistile või plaadifirmale vastavalt sellele kui palju on laulu antud keskkonnas kuulatud. 

Ühe laulu kuulamise eest makstav tasu on ühe allika andmetel 0.00429£. Paljud on hinnanud seda tasu liiga väikeseks, mistõttu on mitmed artistid protesteerinud tasutada muusikajagamise vastu eemaldades oma uued albumid Spotify-st. Spotify on kompromissina pakkunud uute albumite kuulamise võimalust ainult maksvatele klientidele, mistõttu on tasuta ja maksvatel kasutajatel erinev muusika valiku võimalus. 

2010. aastal oli Spotify kahjum 28.5 miljonit eurot, 2015. aastaks suurenes see 173 miljonile eurole. Jah, müügitulu kasvas sellel perioodil 73.9 miljonilt eurolt 1.9 miljardile, sest fookuses oli aktiivne laienemine mitte kasum, aga nõnda pikaajaline kahjumi suurenemine näitab, et Spotify ärimudel võib vajada muutmist. Üks juhatuse liige rääkis, et Spotify võib kasumisse jõuda juba 2017. aastal. Sellised sõnavõtud, suurendavad investorite ootusi kasumi teenimisele, mistõttu järgnevad aastad on olulised Spotify ärimudeli toimimisele. Minu hinnangul Spotify ärimudel, ei ole nõnda väikse teenuste diferentseerimise juures maksvate ja tasuta kasutajate vahel, pikaajaliselt jätkusuutlik. Seda näitab ka kiire pilk statistikale. Tasuta kasutajaid on 2 korda enam kui maksvaid kliente. Võimalik, et on vaja maksvatele klientidele pakkuda suuremaid hüvesid, et suurendada maksvate klientide osakaalu, see võimaldab suurendada ka artistidele makstavaid tasusid.

Thursday, April 13, 2017

9. nädal

Selle nädala ülesandeks oli tutvuda tekstiga "Kuidas saada häkkeriks", mille oli kirjutanud Eric Raymond. Selles tutvustatakse võhikule kes on häkker, mis on olulised eeldused, et saada häkkeriks ja millal üldse inimene võiks ennast lõpuks häkkeriks pidada. Tutvustati lühidalt ka häkkeri ja kräkkeri vahet, et laiendada inimeste teadmisi nende eristamiseks.

Tekst tundus minusugusele võhikule lihtsasti hoomatav ja ka loogiline. Nõustusin nii sellega, et oluline on kellegi teise tunnustus inimese tegevusele kui ka põhioskustega, mis häkkerile vajalikud. Samas oli tekst suhteliselt idealistlik ja võib jätta küsimuse, kas kõik häkkerid on ikka nii ideaalsed. Kuna mul oli olemas võrdlusbaasi, millega seda teksti natuke võrrelda, siis see andis sellele küsimusele positiivse varju.
  
Seda teksti lugedes tuli meelde üks dokumentaalfilm, mida Netflixist vaatasin (The Internet's Own Boy: The Story of Aaron Swartz). Film keskendus Aaron Schwarzile, kes vaatamata oma lühikesele eluteele suutis pakkuda lahendusi mitmetele probleemidele, mida tema pidas oluliseks. Wikipedias kasutatkse tema tutvustamisel sõnu computer programmer, entrepreneur, writer, political organizer and Internet hacktivist. Kujutluspilt, mida Raymond oma tekstiga häkkerist lõi, oli väga sarnane Aaroni loole, mistõttu saab öelda, et Aaron oli häkker seda kõige tavalisemas mõistes (probleemide nägemine, mõtlemise, toimetamise vabaduse olulisus, raha kui tasu väheolulisus). Algselt seda dokumentaali vaadates jäi pigem mulje, et Aaron oli väga unikaalne, et selliseid inimesi väga palju ei ole. 

Küll aga oli Aaroni lõpp traagiline, mis näitab kui keeruline võib olla oleviku raamistikus inimeste tegevustele hinnangu andmine, kui eesmärk on võidelda ühiskonna hetke ühiskonna toimimisviiside vastu, sest neid on tegelikult võimalik muuta veel paremaks. Nagu iga muudatusega on neid, kes sellest kaotaksid ja nemad kindlasti soovivad võimalikke muudatusi pidurdada.

Friday, April 7, 2017

8. nädal

Pean tunnistama, et nii palju kui ma IT-juhte tean Eestist või maailmast, siis konkreetselt nende juhtimise viisidega ei ole ma just väga kursis ning tulenevalt vähestest teadmistest selles valdkonnas on minu jaoks IT-juht pigem tehnoloogia ettevõtte tegevjuht. Mõne üksiku artikli lugemine inimese juhtimispõhimõtete kohta, ei pruugi anda piisavat ülevaadet. Lisaks sellele võib tegevjuhtide juhtimisstiil olla mõjutatud ka ettevõtte arengufaasist. 

Mõeldes minu jaoks kõige koloriitsema IT juhi peale tuli mul meelde Steve Jobs. Jah, ühtepidi oli ta arengumootor, kes soovis mitte ainult ajaga kaasas käia vaid olla isegi sellest sammukese ees ning seeläbi ootas ka palju oma alluvatelt. Oma meeskonna komplekteerimisel tegi ta õigeid valikuid - mitmed Apple tippjuhid on olnud ettevõttes väga pikka aega ning oma meeskonnast leidis ta ka endale mantlipärija. Vastukaaluks on teda kirjeldatud kui väga diktaatorlikku ülemust, kes ei soovinudki saavutada konsensust või seda, et kõik teised mõistaksid tema visiooni või plaani. Lisaks kirjeldati tema juhtimist märksõnadega eesmärk pühitseb abinõu.
Tema puhul selline juhtimisviis toimis, sest ta saavutas edu. Apple kasvas väärtuslikuimaks ettevõtteks ja aktsionärid olid rahul. Samas on sellise juhtimisviisiga oht, et esimese suurema ebaõnnestumise tagajärjel võib see kaasa tuua usalduväärsuse kaotuse ja seda ei pruugita andestada. Ka Jobs ju vallandati Applest 1985. aastal.

Teise inimesena valiksin inimese, kes vastandiks Jobsile, keda saaks kirjeldada rohkem sõnadega meeskonna mängija. Mõtlesin, et otsin vastavat vastet Googlest. Ettevõte, mis on mitmeid aastaid valitud ihaldusväärseimaks tööandjaks. Larry Page on hetkel Google emaettevõtte Alphabet tegevjuht. Teda on kirjeldatud: "Larry will be known as a person who is relentless in driving his company to take advantage of the unprecedented opportunities that come from the explosion of tech".
Sarnaselt Jobsiga võib tuua arendumootori märksõna. Küll aga teekond innovatsiooni saavutamiseks on erinev. Larry soovis olla värbamiste juures nii palju kui võimalik ja tänu sellele võib öelda, et tema roll on meeskonna juhtimine ehk tegemist treeneri/juhendaja rolliga.

Need näited näitavad väga selgelt, et ei ole olemas ühte ainuõiget viisi juhtimiseks.

Tuesday, March 28, 2017

7. nädal

IT proffidel on kindlasti tööturul uksed valla nii Eestis kui välismaal ja huvitavaid tööpakkumisi võib tulla ka ootamatult ilma neid konkreetselt otsimata. Eelnevalt on vaja aga kellelegi ja kuidagi silma paista.

Paber ülikoolist ei ole kindlasti kohustuslik eeldus selleks, et keegi oleks oma valdkonnas tippspetsialist. Määravaks saab siiski huvi valdkonna vastu ja kui palju ollakse valmis uute teadmiste kogumiseks ja ka nende rakendamiseks vaeva nägema. Siiski paljudel juhtudel võib paber olla vajalik, aga kui juba teadmised ja kogemused on olemas, siis ka paberi „omandamine“ läheb lihtsamalt. Pigem arvan, et ilma inglise keelt oskamata ei ole võimalik IT proffiks saada.

Arvan, et oluline omadus proffil on kindlasti hea kommunikatsioonisoskus ja enda väljendamine. Väga oluline on, et koostöö inimestega, kellega ühise projekti nimel või igapäevaste ülesanne täitmisel vaeva nähakse, sujuks, teine asi on ka koostöö äri poolega. On kuulda olnud küll neid jutte, kus IT ja äri ei oska omavahel suhelda, et IT ei tea kuidas äri käib ja äri ei tea kuidas IT töötab. Eeldan, et IT proff peaks olema suuteline seda kitsaskohta ennetama. See eeldab mõistmist, mis teadmistega on inimesed teisel pool lauda ja ka selle arvestamist (oleneb küll ka sellest, kes ka teisel pool lauda inimesed seda arvestavad). Järjest olulisem on ka valmisolek töötada rahvusvahelises osakonnas aga ka rahvusvahelistes projektides.


Oluline on hoida kätt pulsil oma valdkonnas toimuvaga, olla töökas ning hea distsipliiniga. Üldiselt positiivsed kogemused mingite projektide ja tööde teostamisel avavad mingi hetk ikka järgmisi uksi. Samas sarnaseid asju võib öelda mitte ainult IT-s töötavate inimeste kohta vaid ka kõikide teiste valdkondade kohta.

Tuesday, March 21, 2017

6. nädal

Selle nädala teemaks oli intellektuaalsed õigused ja täpsemalt oli vaja tutvuda Rick Falkvinge ja Christian Engströmi teosest The Case for Copyright Reform teise peatükiga. Nende arvates seadused ja reeglid, mis sätestavad intellektuaalõigusi vajavad kohest reformi. See põhineb tõdemusele, et inimeste õigus privaatsusele peaks olema olulisem kui mistahes ettevõtte õigus teenida kasumit.

Reformi korraldamiseks kajastati teoses ideid, hõlmamaks erinevaid aspekte intellektuaalõigustest. Nõustun mõttega, et 70 aastat alates autori surmast on autoriõiguste kehtivuse kohta liiga pikk periood. Sisuliselt võib see tähendada autoriõigust vähemalt 70 aastat aga väga lihtsalt ka üle 100 aasta. Teosega tegemisega seotud kulud peaksid end märgatavamalt kiiremini ära tasuma. Võrdluseks patentide pikkus on enamasti 20 aastat aga on ka lühema perioodiga patente. Just patentidega võrreldes tundub intellektuaalsete õiguste kehtivusaeg ebamääraselt pikk. Samas, kas need perioodid, mida nemad oma teoses mainisid (kaitse kuni 20 aastat, mis eeldab viit aastat pärast teose loomist andmete registrisse kandmist) on kõige paremad/õigemad, ei oska ma hinnata.

Autoriõiguste omaniku tuvastamisega seotud probleemidest ei ole ma varasemalt lugenud, aga arvan, et registri loomine oleks mõistlik. Esiteks võimaldaks see eristada juhtumid, kus autoriõigusega kaasnevast teose kasutamise tasust on loobutud või juhtumeid, kus seda tasu soovitakse siiski saada. Teiseks võimaldab see kiirelt ja mugavalt tuvastada õiguse omaniku, aidates kokku hoida tuhandeid tunde inimeste tööaega vajaliku info kätte saamiseks, aga ka hilisemaid probleeme seoses autoriõigustega kaetud teoste kasutamisest.

Täpsustust vajaks minu hinnangul ka piir mittekommertsliku ja kommertsliku teose kasutamise vahel. Teoses on jäetud see sellisesse olukorda nagu hetkelgi, et kohtutel on võimalik otsustada. Kuigi näitena oli toodud remixid Youtubes või ka paroodiate tegemine, siis tegelikult on võimalik ka tavaliste videotega lõpuks teenida raha, kui videod saab piiravalt populaarseks.


Kiiresti muutuvas maailmas jäävad seadused ja reeglid paratamatult innovatsioonile jalgu seda pidurdades, kuid probleemide tekkimisel on oluline nendega tegeleda. Vaevalt, et me sooviksime tegelikult teada kui palju inimesi Eestis või Euroopas oleks võimalik tegelikult hetkel kehtivate seaduste alusel kriminaalkorras karistada.

Thursday, March 16, 2017

5. nädal

Selle nädala teema oli võrgusuhtlus ja üks osa sellest Virginia Shea kümme käsku võrgusuhtlemise kohta. Need olid universaalsed mõtted, mida saab kasutada ka igapäeva elu kohta ja võikski ju loota, et kõik inimesed selliste mõtete järgi oma elus juhinduksid. 

Otsustasin keskenduda täpsemalt seitsmendale käsule "Aita piirata sõimusõdu".

Esimene näide, mis mul sellega seoses meelde tuli oli välismaalaste kampaania Tartu söögikoha Pierre vastu, kus jagati negatiivseid hinnanguid. Vastukaaluks sajad eestlased jagasid oma kogemust. Lugesin selle kohta algselt uudist ja imestuse tõttu tutvusin olukorraga aga ka osalistega täpsemalt otse allikast ehk Facebookist

Vale söögi saamine, halb teenindus on minu hinnangul suhteliselt tavalised olukorrad, millega mitmed meist on ühel või teisel moel kokku puutunud. Aga antud juhul sai teema alguse just ühele inimesele vale toidu pakkumisest. Mõõtmed, mis see intsident tekitas oli sadu kordi suurem. Negatiivse kogemuse jagamises ei ole midagi taunitavat vaid see on pigem tervitatav. Küll aga ei tohiks üks arvamus, põhinedes ühel kogemusel, muutuda domineerivaks. Antud olukorras see negatiivsus saavutas mõõtmed (nii inimesed, kes seda jagasid kui ka sisuliselt), mis ei olnud minu hinnangul kuidagi seletatav. 

Seevastu olin ma positiivselt üllatunud, kui nägin kuidas nii paljud inimesed otsustasid vastukaaluks jagada oma positiivset kogemust nimetatud söögikohaga. Arvata võib, et need inimesed, kes olid omandanud nimetatud söögikoha kohta seetõttu negatiivse arvamus, jäid oma seisukohtadele kindlaks. Aga inimestel, kes ei ole veel selle söögikohaga kokku puutunud, on võimalik kujundada oma isiklik arvamus, sest üks negatiivne insitsident ei ole enam domineeriv. 

Samas tundub hirmutav mõte, kuidas üks nii marginaalse tähtsusega sündmus suudab tekitada nii suuri emotsioone ja panna sadu inimesi ühte või teistmoodi käituma. Mitmete ühiskondlikult olulisemata ja kriitilisemata vestluste juures ei ole ma seda näinud.

Friday, March 10, 2017

4. nädal

Selle nädala ülesandeks oli tutvuda Pekka Himmaneni 2004. aasta raportiga, mis esitati Soome Parlamendile. Tegemist on enam kui kümme aastat vana tööga, kuid see on siiani päevakajane ja kirjeldab mitmeid kitsaskohti, mida võimalik Eestisse üle kanda. See tutvustab riigi väljakutseid muutuvas infoühiskonnas. Seda lugedes tekkisid mul mitmed seosed Eesti majanduse ja poliitikaga aga diskussioonidega, mida olen oma sõpradega pidanud ning isiklikult pooldan selles töös kirjeldatud mõtteid. 

Ettevõtetel on oluline roll innovatsiooni soodustamisel, võimaldades töökeskkonda aga ka töötingimusi, milles töötajatel on võimalik innovatsiooni luua. Aga märksa olulisem ja suurem roll selles on riigil.

Esiteks toimub konkurents parimate peade nime. On oluline, et ettevõtlikud ja tegusad noored näeksid oma tulevikku endiselt koduriigis, aga samas oleks töö- ja elukeskkond piisavalt hea, et meelitada juurde spetsialiste teistest riikidest, kelle teadmised ja kogemused oleksid olulise lisandväärtusega. Ning määrav ja otsustav roll selles on just poliitikal. 

Oluliseks eelduseks on nagunii see, et inimõigused, vabadused on tagatud. Raporti tutvustab nende põhimõtete jagamiseks ideed heaoluühiskond 2.0. See on edasiarendus kõikidele teadatuntud põhjamaade heaoluühiskonna mudelist, kus toimib suur ühiskonna rikkuse ümberjagamine. Uue idee järgi soovitatakse keskenduda võrdsete eelduste loomisele, et inimestel oleks võimalik luua endale hea elu, kaitstes ebaõnne eest, aga samas tagades, et inimene peab vaeva nägema, et saavutada hea elu. Ja seejuures ei tuleks just seda saavutust pidurdada.

Samas tuleb mõista, et kõik mida riik pakub vajab ressursse ja need ressursid on vaja kelleltki ära võtma. Lühiajaliselt võib ju rääkida ka laenamisest, aga üldiselt võiks järgida põhimõtet, et praegune põlvkond ei peaks elama tuleviku põlvkondade arvelt (http://www.barrons.com/articles/here-come-100-year-u-s-treasury-bonds-1480749334). Lisaks tuleb arvestada, et ümberjaotamise käigus efektiivsus väheneb. Selle juurde kuulub oluline põhimõte, mida nimetatud töös tutvustati, aga mida tihti kiputakse ära unustama on see, et maksustamine ei tohiks piirata töökohtade loomist ja töö tegemist. 

Just sellist maailmavaadet ja ühiskonda sooviksin ka mina Eestile. Paraku mitmed küsimused võivad nõuda näiliselt inimestele kahjulikke otsuseid ehk poliitikute populaarsusele ebapopulaarseid valikuid, aga see tuleneb vaid muutuste hindamisest lühiajalisest vaatest. Suurema pildi tutvustamine inimestele võib olla selleks väga vajalik.