Freemiumi näidetena tuli mulle meelde sellised tuntud tooted nagu Dropbox, Google Drive, Skype, SoundCloud, Spotify. Täpsemalt keskendungi Spotify näitele.
Spotify esimene rakendus avati 2008. aastal. Oma edu aluseks hinnatakse Spotify-s agiilset arenduskultuuri. Kui algselt toimetati scrum mudeli alusel, siis ettevõtte kasvades kui toimus ka meeskondade arvu suurenemine, siis mitmed scrumi põhitõed muutusid koormavateks, mistõttu need muudeti valikulisteks. Otsustati, et agiilne on tähtsam kui scrum ja printsiibid on olulisemad kui tavad, mistõttu Scrum Master nimetati ümber Agile Coach-iks (servant>master). Nende muudatuste alusel loodi Autonomous Squad'id. Tegemist funktsionaalse meeskonnaga vähem kui kaheksa inimest ja terve meeskond vastutav konkreetse lõigu eest ja neil on ka oma meeskonna missioon, mis kooskõlas ettevõtte, toodete ja teiste meeskondade omaga. Autonoomsus meekonnas tähendab seda, et meeskond otsustab mida ja kuidas luua, piiranguteks vaid missioon ja lühiajalised eesmärgid. Autonoomsust hinnatakse töötaja motivatsiooni aluseks ja see võimaldab kiiremat tööd. Meeskondade sihiks on sõnastatud: "Loosely coupled, Tightly aligned squads".
Spotify puhul on võimalik kasutada tasuta teenust, muusika kuulamise näol, aga vahele tuleb kuulata ka reklaame. Mobiilsete seadmete puhul on piiranguid ka lugude valimisele. Tasulise versiooni puhul on võimalik teenust kasutada reklaamivabalt, parema kvaliteediga ning lisaks on võimalik mobiilses seadmes muusikat kuulata interneti ühenduseta. Spotify tasub artistile või plaadifirmale vastavalt sellele kui palju on laulu antud keskkonnas kuulatud.
Ühe laulu kuulamise eest makstav tasu on ühe allika andmetel 0.00429£. Paljud on hinnanud seda tasu liiga väikeseks, mistõttu on mitmed artistid protesteerinud tasutada muusikajagamise vastu eemaldades oma uued albumid Spotify-st. Spotify on kompromissina pakkunud uute albumite kuulamise võimalust ainult maksvatele klientidele, mistõttu on tasuta ja maksvatel kasutajatel erinev muusika valiku võimalus.
2010. aastal oli Spotify kahjum 28.5 miljonit eurot, 2015. aastaks suurenes see 173 miljonile eurole. Jah, müügitulu kasvas sellel perioodil 73.9 miljonilt eurolt 1.9 miljardile, sest fookuses oli aktiivne laienemine mitte kasum, aga nõnda pikaajaline kahjumi suurenemine näitab, et Spotify ärimudel võib vajada muutmist. Üks juhatuse liige rääkis, et Spotify võib kasumisse jõuda juba 2017. aastal. Sellised sõnavõtud, suurendavad investorite ootusi kasumi teenimisele, mistõttu järgnevad aastad on olulised Spotify ärimudeli toimimisele. Minu hinnangul Spotify ärimudel, ei ole nõnda väikse teenuste diferentseerimise juures maksvate ja tasuta kasutajate vahel, pikaajaliselt jätkusuutlik. Seda näitab ka kiire pilk statistikale. Tasuta kasutajaid on 2 korda enam kui maksvaid kliente. Võimalik, et on vaja maksvatele klientidele pakkuda suuremaid hüvesid, et suurendada maksvate klientide osakaalu, see võimaldab suurendada ka artistidele makstavaid tasusid.
No comments:
Post a Comment