Selle nädala ülesandeks oli tutvuda tekstiga "Kuidas saada häkkeriks", mille oli kirjutanud Eric Raymond. Selles tutvustatakse võhikule kes on häkker, mis on olulised eeldused, et saada häkkeriks ja millal üldse inimene võiks ennast lõpuks häkkeriks pidada. Tutvustati lühidalt ka häkkeri ja kräkkeri vahet, et laiendada inimeste teadmisi nende eristamiseks.
Tekst tundus minusugusele võhikule lihtsasti hoomatav ja ka loogiline. Nõustusin nii sellega, et oluline on kellegi teise tunnustus inimese tegevusele kui ka põhioskustega, mis häkkerile vajalikud. Samas oli tekst suhteliselt idealistlik ja võib jätta küsimuse, kas kõik häkkerid on ikka nii ideaalsed. Kuna mul oli olemas võrdlusbaasi, millega seda teksti natuke võrrelda, siis see andis sellele küsimusele positiivse varju.
Seda teksti lugedes tuli meelde üks dokumentaalfilm, mida Netflixist vaatasin (The Internet's Own Boy: The Story of Aaron Swartz). Film keskendus Aaron Schwarzile, kes vaatamata oma lühikesele eluteele suutis pakkuda lahendusi mitmetele probleemidele, mida tema pidas oluliseks. Wikipedias kasutatkse tema tutvustamisel sõnu computer programmer, entrepreneur, writer, political organizer and Internet hacktivist. Kujutluspilt, mida Raymond oma tekstiga häkkerist lõi, oli väga sarnane Aaroni loole, mistõttu saab öelda, et Aaron oli häkker seda kõige tavalisemas mõistes (probleemide nägemine, mõtlemise, toimetamise vabaduse olulisus, raha kui tasu väheolulisus). Algselt seda dokumentaali vaadates jäi pigem mulje, et Aaron oli väga unikaalne, et selliseid inimesi väga palju ei ole.
Küll aga oli Aaroni lõpp traagiline, mis näitab kui keeruline võib olla oleviku raamistikus inimeste tegevustele hinnangu andmine, kui eesmärk on võidelda ühiskonna hetke ühiskonna toimimisviiside vastu, sest neid on tegelikult võimalik muuta veel paremaks. Nagu iga muudatusega on neid, kes sellest kaotaksid ja nemad kindlasti soovivad võimalikke muudatusi pidurdada.
No comments:
Post a Comment